Nendest mõtetest, hirmudest, reaktsioonidest, mida sa oled harjunud päevast-päev mõtlema, tundma, kogema.
Kuvandist, mis sa oled iseenda ja teiste jaoks loonud.

Vahet pole kas sa oled sellest kõigest kogu aeg tahtnud vabaneda või olnud selle üle uhke — see on ajapikku saanud osaks su identiteedist.
Ja järsku sa avastad, et see on olnud vaid meelepete, ego kaitse.

See võib olla korralik šokk ja teadmatusse kukkumine – oleneb kui veendunult sa oled ennast uskuma jäänud.

Sellise teadmatusega kohtumine nõuab julgust.
Julgust olla kurb. Karta. Kahetseda.
See on osa leinast ja see puhastab valed.

Julge leinata ka "raisatud" aega.
Sest osa sinust ütleb päris kindlasti, et kui sa nüüd selle kõik minema viskad, siis on see kõik olnud asjata!
Pssst — sabotaaž!

Mis siis, kui see, et "sind" pole olemas ja et sa ei teagi tegelikult midagi, saab olla kõige suurem rõõmu ja vabaduse allikas?